Day1

1päev - hommikul magasin siis veidi sisse....kodust läksin pooltundi hiljem välja kui oleks pidanud aga polnud vist probleemi. Lennujaamas ootasin about pooltundi oma nunnusid (jaari,Ariel,hain,tonx,kaarel unustasin kellegi ära?) aga tasus ära, sest Haini üle sai ikka korralikult naerda. No ofence! Eks ma siis toon teile selle haagissuvila, et saaks kiraga Venemaale sõita :) turvakontrolli läbisin 14.15 ja esimese asjana gate'ide juurde jõudes kuulsin kuidas üle terve lennujaama kõlas kõrvulukustav heli: AVE ROHTLA, PALUN TULGE 8GATEI JUURDE, TEID OODATAKSE!!!
khmmm....mark...no ja mis seal ikka. Tsiteerides Rain Heina: FASHION! (stiilne hilinemine)
Pole elusees Poola lennujaamas olnud ega Polish Airlines'iga sõitnud aga kuskil ma neid loomapuure kanadega küll ei näe. So sad (kallite parmude ettekuulutus ei täitunud, ÕNNEKS)
Lennuk jõudis 20 min varem?! What is this? Lennujaam on veidi parem kui lambalaut (@aali) kuid wifi puudub ehk mul ei ole MITTE MIDAGI teha. Sad but true, wifi-bitch nagu ma olen. Gate'i juures oodates ja ringi vaadatates ei tundu küll põnev lend tulevat..keskmine vanus 70+ (liialdamata) OMG! Ma näen NUNNA.. kuhu ma sattunud olen?!
(kusjuures see üksi reisimine polegi nii hull. Varsti läheb solitare'i maraton lahti)
Lend väljus tuimalt 50min hiljem. Mees kõrvalistmel(50+) räägib oma kahest pojast ja elust Poolas. Interesting. Polegi ammu tarka juttu pidanud kellegagi ajama.
Ilmselgelt olen tunni pärast @ny. Üldse ei taha selle lennuki pealt maha astuda ja suureks kasvada. Niu niu tahaks vinguda...ahjaa seda ma ju teengi.
Immigratsioonist läbi tulles andis mingi tundmatu POOLA mees mulle oma maili ja ütles, et me võiks kokku saada... Never ever!

WHAT IS THIS LIFE? Lennujaama tuli järgi mingi mees..ülisõbralik ja värkki aga tema inglise keelest oli küll raske aru saada. About 40min sõitsime siia, 351East60thStreet'i. Ehk siis kohaliku aja järgi on kell 23.35PM teil siis 6.35AM. 21,5kg kohvriga second floor'ile ja elu on lill. Ei ole üldse selline nagu ma ette kujutasin. Oman siin täiesti üksi korterit ja hommikul 11ks peaks nettiparooli ka kuskilt alt saama. Tegin juba väikese ringkäigu kuskil x-tänavatel ja no Starbucks, Subway ja muud jurad ei jää väga kaugele. Piibu-cafe on 20meetri kaugusel...oojaa
Nüüd siis peaks magama sättima. Ärkan üles kui piruettil trenn hakkab ja tunnen teile südamest kaasa. Hetkel tunnen endale kaasa, sest ma ei saanud selle tüübi jutust üldse aru, et mis homme toimuma hakkab. Sounds like a plan :)
Musimusi!